EESTI RIIGIKAITSE
SÕJALINE ARENG
2031
Sõjalise kaitsega tagatakse võimed riigi suveräänsuse kindlustamiseks, heidutuseks ning sõjalise rünnaku ennetamiseks, tõkestamiseks ja tõrjumiseks.
Uue riigikaitse arengukava 2031 sõjaline osa suurendab iseseisvat kaitsevõimet ja tugevdab kaitsevalmidust – aktiivselt riigikaitsesse panustades anname sõnumi, et Eesti on kaitstav ja kaitseb ennast igal juhul. Riigikaitse arengukava tervikuna on laiapindne, mis tähendab, et sõjaline riigikaitse on osa laiemast kogu riigi tegevust hõlmavast kavast.
Heidutus ja kaitse
Toimiva heidutuse ja kaitse tagavad päriselt olemasolevad võimed, mida suudame ka üleval pidada – selle aluseks on Läänemere piirkonnas valitsevate ohtude kirjeldus, millest tulenevalt on kaitseväe juhataja andnud oma sõjalise nõuande võimete arendamiseks. Riigikaitse arengukava on realistlik ja arvestab saadaolevate ressurssidega toetades alati tsiviilühiskonna toimimist ja Eesti majandust.
Kaitsekulud
Eesti on aastaid silma paistnud iseseisva kaitsevõime süsteemse arendamise, kaitsekulude hoidmisega üle 2% SKP-st, läbimõeldud reservsüsteemi ja varustushangete efektiivse läbiviimisega. Lisaks testime oma valmidust ja oskusi regulaarselt suur- ja välkõppusi (õppekogunemisi) korraldades. Liitlassuhete hoidmiseks panustame NATO kollektiivkaitse tugevdamisse ning osaleme välisoperatsioonidel. Oleme liitlane, kellele võib alati kindel olla – mida lubame, seda ka teeme. Uus arengukava loob suurema sõjaaja struktuuri, suurendab üksuste kaitstust, kasvatab üksuste tankitõrjevõimet, tugevdab 2. jalaväebrigaadi kaudtulevõimet (liikursuurtükid), panustab strateegilisse ja taktikalisse luuresse (brigaadide luurepataljonid). Struktuuri lisandub regionaalse tuleulatusega mitmikraketiheitjate üksus. Areneb üldine olukorrateadlikkus ja lahingujuhtimisvõime. Mereliste võimete osas võetakse relvastusse laevatõrjeraketid ning meremiinid.
Uus riigikaitse arengukava
Riigikaitse arengukava eesmärk on määrata kindlaks võimalustega kooskõlas olevad võimearendused, mis peavad tagama heidutuse ja võime reageerida vaenlase agressioonile. Arengukava sõjalise kaitse osa kogumaht on üle 8 miljardi euro. Võimete täiendavaks loomiseks on kaitseministeeriumi valitsemisalas läbi viidud kokkuhoiule ja efektiivsusele suunatud reforme (nt personaliteenuste konsolideerimine). Suur osa riigikaitsele suunatud vahenditest leiab tee Eesti majandusse. Ehkki arengukavaga astub riigikaitse 10 aasta jooksul edasi suure sammu, ei saa riigikaitse kunagi lõplikult valmis.
KAITSEVALMIDUS
Eestil on reservarmee, mis on väheste ressurssidega riigile sobivaim riigikaitsevorm. On oluline, et reservarmee suudaks lahinguvalmiduse saavutada kiiresti. Uue arengukavaga suurendame võitlejate arvu ja loome täiendreservi, samuti tõhustame maakaitset täiendavate Kaitseliidu vabatahtlike kaasamisega sõjalisse kaitsesse.
Kasvatame kaitseväe sõjaaja struktuuri 24 200 võitlejalt 26 700 võitlejani. Sellele lisandub omakorda 4000 suurune üksuste täiendreserv. Sellega kaasame maakaitsestruktuuri täiendavalt 3000 võitlejat.
Kaitsevägi hakkab vastutama reaalajas sõjalistele standarditele vastava merepildi eest (kajastab pealvee-, allvee-, amfiib- ja õhutegevusi), mis on vajalik liitlastega sõjalise merepildi ja ühtse olukorrateadlikkuse loomiseks.
Arendame mereolukorra teadlikkuse ja mereoperatsioonide juhtimisvõimet. NATO kaasrahastuse abil ehitatakse välja NATO BRASS (Broadcast and Ship to Shore) meresidekompleks, mis võimaldab paremat sidepidamist laeva ja kalda vahel.
Samuti võetakse kasutusele mobiilsed mereseireradarid ning luuakse Balti riikide vahel sõjalise merepildi vahetamise võime.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele saab kaitsevägi Politsei- ja Piirivalveametilt ka selge merepiiri kaitse ning reostustõrje ülesande koos vastavate vahenditega (laevad, meeskonnad).
Et suurendada teenistusse tulevate autojuhilubadega kutsealuste arvu, asub kaitsevägi kompenseerima eelnevat sõiduõpet.
VÄELOOME
Suurendame üksuste kiirust, kaitstust ja tuleulatust ning arendame meresõjapidamist. Hangime uut relvastust ja varustust uuendades soomusmanöövervõimet ning arendame meresõjavõimet. Suurendame kaudtulevõimet ja tõhustame olukorrateadlikkust ning juhtimist.
2024–2026
* Riigikaitse arengukava 2031 raames lisandub mitmikraketiheitjate üksus.
Suurendame võimet mõjutada vastast kaudtulega distantsilt luues mitmikraketiheitjate üksuse. Mitmikraketiheitja süsteem võimaldab rünnata suurel kaugusel asuvaid kõrge väärtusega sihtmärke. Süsteemi kasutatakse lase-ja-liigu tüüpi taktikalistes olukordades, et vältida vastase vastutuld. Relvasüsteem kasutab muu hulgas suure laskeulatusega täppismoona. Selle põhilisteks ülesanneteks lahinguväljal on vastase mahasurumine ja hävitamine ning võimalike ohtude elimineerimine enne nende avaldumist.
2. jalaväebrigaad viiakse soomukitele (seni veokitel).
Et suurendada kaudtule katteala luuakse ka 2. jalaväebrigaadi 12 relvaga liikursuurtükkide K9 pataljon. Liikursuurtükkide pataljoni tuleulatus, kaitstus ja -kiirus on märgatavalt suurem olemasolevast 122 mm kaliibriga järelveetavate suurtükkidega üksustest (122 mm suurtükid arvatakse relvastusest välja).
Suurendame maakaitse ja brigaadide tankitõrje võimet ning hangime ühekordsed keskmaa tankitõrje relvad kõigile jalaväeüksustele. Nende arenduste tulemusel muutuvad mõlemad brigaadid nii tulejõu (v.a soomusjalavägi 2. jalaväebrigaadis) kui mobiilsuse ja kaitstus osas palju sarnasemaks.
Kui kehtiva arengukavaga sai kaitsevägi uued automaadid R-20 Rahe, siis järgmise arengukavaga tahame välja vahetada kuulipildujad ja Carl Gustavi tankitõrje relvad.
Täiendame õhuseire- ja õhutõrjesüsteemi. Kaitseväele hangitakse täiendav keskmaa õhuseireradar ning Ameerika Ühendriikide ulatusliku kaasrahastuse toel täiendavad õhutõrjeradarid ja õhutõrje juhtimissüsteemid.
Vahetatakse välja ligi 2200 rivisõidukit ja pioneeritehnika. Uuendatakse toetustanke ja moderniseeritakse CV-9035 lahingumasinad.
Soetame välisoperatsioonidel osalevate üksuste tarbeks eraldi relvastus- ja varustuskomplekti (sh soomukid). Sellega tõstame vahetult 1. jalaväebrigaadi lahinguvalmidust, kuna seni on varustust rahvusvahelisteks sõjalisteks operatsioonideks „laenatud“ peamiselt 1. jalaväebrigaadist.
Tõstame kaitseväe juhtimis- ja sidevõimet. Kaitsevägi saab endale kaasaegse lahingolukorrateadlikkuse ja -juhtimise süsteemi viies hukukindluse ja turvalise sõjalise sidepidamise uuele tasemele.
Vastase mõjutamiseks merel arendame välja laevatõrje raketivõime ja hangime meremiinid. Olemasolevale miinijahtimisvõimele, mis võimaldab liitlastele laevateed lahti hoida, annab miinide veeskamine võimaluse sulgeda vastase juurdepääse. Miinidega piirame vastase tegevust merel ning raketid annavad võime vastase vahetuks mõjutamiseks. Merekaitse tõhustamiseks hangime kaitseväele pikamaa laevatõrje raketikompleksi.
EELHOIATUS
Võtmetähtsusega on jätkata luurekogumis- ja sidepidamisvõime arendamist, et tagada Eestile ja meie NATO liitlastele vajalik eelhoiatus reageerimiseks.
Jätkame strateegilise luure ja teabekorje arendamist, et Välisluureamet ja luurekeskus suudaksid aegsasti asjakohase eelhoiatuse anda.
Jätkame kaitseväe luure- ja seirevõime arendamist – seda nii vajaliku tehnika kui inimestega.
Taktikalise tasandil suurendatakse brigaadide luurevõimekust ning loome ISR (luure-) pataljonid (seni kompaniid).
INIMVARA
Reservarmee on meie kaitsesüsteemi nurgakivi, reservi luuakse ajateenistuse läbinud meestest ja naistest.
2025. aastaks suureneb ajateenijate arv 4000-ni, mis annab ajateenistusele nii ühiskonnas veelgi laiema kandepinna.
Sõjalise kaitse võtmetegur on inimvara: tõstame 2030. aastaks tegevväelaste arvu 3975 inimeseni ning hoiame tegevväelaste palga konkurentsivõimelisena.
Sõjaline maakaitse reorganiseeritakse väiksemateks üksusteks, mille ülesanded on rohkem seotud iga üksuse kodukohaga.
INVESTEERINGUD
Riigikaitse arengukava on realistlik ja arvestab saadaolevate ressurssidega toetades alati tsiviilühiskonna toimimist ja Eesti majandust.
Tartusse Raadile rajatakse kaasaegne sõja- ja katastroofimeditsiini keskus.
Renoveeritakse Ämari lennuväli.
Arendame Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskusi. Pidevat täiendamist ja uuendamist vajavad laskemoonavarud. Kaitseväe väljaõppemoonale kulub aastas ca 30 mln eurot, millele lisandub sõjaaja laskemoonavarude täiendamise kulu (kaitseväe ühe lahingupäeva laskemoona maksumus on ca 80–100 mln eurot).
Jätkame kaitseväe harjutusalade ja ladude ehitamist ja ulatuslikku valitsemisala taristu (sh Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskuste) uuendamist.
