Lahingvõime areng

Transpordivahendid on nii erinevad veokid kui maasturid, eriotstarbeline tehnika ning ka iseliikuvad relvasüsteemid (lahingumasinad, liikursuurtükid).

Transpordivahendid annavad üksustele vajaliku kiiruse manöövritel, täidavad spetsiifilisi ülesandeid (pioneeritehnika, sidemasinad) ning iseliikuvad relvasüsteemid panustavad oluliselt tulejõudu ja manöövrivõimesse.

Kaitseväel on eesmärgiks maaväeüksuste mehhaniseerimine ning sõdurite suurem kaitstus. Jalaväe lahingumasinate hankimine on olnud üks osa Eesti Kaitseväe soomusmanööver-võime väljaarendamisest.

Peaaegu 30 aastat tagasi alustas Kaitsevägi olematu kaitstusega tavaveokitega, mida aastast 2005 hakkasid järk-järgult välja vahetama Sisu soomustransportöörid XA-180EST ja XA-188EST ning soomustatud veoautod Unimog. Tänaseks on 1. jalaväebrigaadi soomusjalaväepataljon Scoutspataljon varustatud raskete jalaväe lahingumasinatega CV9035EE, mille tulejõud, mobiilsus ja kaitstus võimaldavad üksusel osaleda aktiivse tempoga lahingus ning sooritada vastupealetungi sarnase suutlikkusega üksuste vastu. Mehhaniseeritud jalaväepataljonid on varustatud soomustransportööridega, mis tagavad jalaväele kaitstuse väiksema kaliibriga otsetulerelvade tule ees. Soomusjalaväepataljoni ning jalaväebrigaadi lahingutegevust laiemalt hakkab toetama soomustatud liikursuurtükkide pataljon.

Sõjaliste operatsioonide planeerimise ning lahingülesande täitmise tulemuslikkuse seisukohast on relvasüsteemide efektiivse mõju ulatus määrava tähtsusega.

Eesti Kaitseväe tankitõrjevõimekus on oluliselt kasvanud tankitõrje raketikomplekside Javelin hankimisega, hankeleping on allkirjastatud ka pikamaa tankitõrjesüsteemi Eurospike ostuks. 155 mm haubitsate kasutuselevõtuga suurenes suurtükiväe tuleulatus 15-lt 24–30 kilomeetrini.

Eesti õhuseiresüsteem on osa NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemist ning toetab 24/7 põhimõttel NATO üldist eelhoiatuse ja olukorrateadlikkuse valmisolekut.

Õhuruumi radarkatet tagavad kolm radarposti erinevates Eesti osades ning vajadusel ka mobiilsed sensorsüsteemid.

Relvade ja relvasüsteemide imitaatorid on mõeldud ajateenijate ja sõdurite väljaõppe parandamiseks ja relvakäsitsusoskuste lihvimiseks. Lisaks aitab imitaatorsüsteemide kasutamine igal aastal kokku hoida miljoneid eurosid. Imitaatorsüsteemid varieeruvad lihtsatest kõrgtehnoloogilisteni ja nende hulka kuuluvad nii õppegranaadid ja -miinid, automaatsed märklauasüsteemid kui ka tankitõrje- ja õhutõrjesüsteemide imitaatorid jmt.