Lahingvõime areng

Lahingvõime areng

Lahingvõime areng

Üksuste lahingvõimet hinnatakse erinevate metoodikatega. NATO kasutab eelkõige meetodit CREVAL (Combat Readiness Evaluation), mille raames hindamine viiakse läbi lahingõppuste käigus.

Üksuse täpsem lahingvõime hinnang on riigisaladus. Lahingvõime edenemise kohta on võimalik siiski mõningaid näitajaid välja tuua.

Riigikaitse arengukava 20172026 näeb ette, et aastaks 2026 on 1. jalaväebrigaad arendatud löögijõuliseks mehhaniseeritud jalaväebrigaadiks ning 2. jalaväebrigaad võitlusvõimeliseks motoriseeritud kergjalaväebrigaadiks. Samuti kasvab maakaitse struktuur rohkem kui kümne kergejalaväekompanii ja tuhande võitleja võrra ning jätkatakse Kaitseliidu taristu uuendamisega, et tagada vabatahtlike väljaõppe kõrge tase.

Masinapargi suurus

Transpordivahendid on nii erinevad veokid kui maasturid, eriotstarbeline tehnika ning ka iseliikuvad relvasüsteemid (lahingumasinad, liikursuurtükid).

Transpordivahendid annavad üksustele vajaliku kiiruse manöövritel, täidavad spetsiifilisi ülesandeid (pioneeritehnika, sidemasinad) ning iseliikuvad relvasüsteemid panustavad oluliselt tulejõudu ja manöövrivõimesse.

Erinevate maismaasõidukite arv

Soomustatud üksuste arv

Kaitseväel on eesmärgiks maaväeüksuste mehhaniseerimine ning sõdurite suurem kaitstus. Jalaväe lahingumasinate hankimine on olnud üks osa Eesti Kaitseväe soomusmanööver-võime väljaarendamisest.

Peaaegu 30 aastat tagasi alustas Kaitsevägi olematu kaitstusega tavaveokitega, mida aastast 2005 hakkasid järk-järgult välja vahetama Sisu soomustransportöörid XA-180EST ja XA-188EST ning soomustatud veoautod Unimog. Tänaseks on 1. jalaväebrigaadi soomusjalaväepataljon Scoutspataljon varustatud raskete jalaväe lahingumasinatega CV9035EE, mille tulejõud, mobiilsus ja kaitstus võimaldavad üksusel osaleda aktiivse tempoga lahingus ning sooritada vastupealetungi sarnase suutlikkusega üksuste vastu. Mehhaniseeritud jalaväepataljonid on varustatud soomustransportööridega, mis tagavad jalaväele kaitstuse väiksema kaliibriga otsetulerelvade tule ees. Soomusjalaväepataljoni ning jalaväebrigaadi lahingutegevust laiemalt hakkab toetama soomustatud liikursuurtükkide pataljon.

Maksimaalne tuleulatus

Sõjaliste operatsioonide planeerimise ning lahingülesande täitmise tulemuslikkuse seisukohast on relvasüsteemide efektiivse mõju ulatus määrava tähtsusega.

Eesti Kaitseväe tankitõrjevõimekus on oluliselt kasvanud tankitõrje raketikomplekside Javelin hankimisega, hankeleping on allkirjastatud ka pikamaa tankitõrjesüsteemi Eurospike ostuks. 155 mm haubitsate kasutuselevõtuga suurenes suurtükiväe tuleulatus 15-lt 2430 kilomeetrini. Soomusmanöövervõimekuse ning tuleulatuse arendamise järgmiseks etapiks hangitakse Lõuna-Korea päritolu liikursuurtükid K9 Kõu.

Lahingvõime areng |

Õhuruumi radarkate

Eesti õhuseiresüsteem on osa NATO integreeritud õhu- ja raketikaitse süsteemist ning toetab 24/7 põhimõttel NATO üldist eelhoiatuse ja olukorrateadlikkuse valmisolekut.

Õhuruumi radarkatet tagavad kolm radarposti erinevates Eesti osades ning vajadusel ka mobiilsed sensorsüsteemid.

  • 1998–2002

    15%

  • 2003

    70%

  • 2004–2005

    75%

  • 2006–2012

    77%

  • 2013–2014

    89%

  • 2015–...

    100%

Erinevate imitaatorsüsteemide hulk

Relvade ja relvasüsteemide imitaatorid on mõeldud ajateenijate ja sõdurite väljaõppe parandamiseks ja relvakäsitsusoskuste lihvimiseks. Lisaks aitab imitaatorsüsteemide kasutamine igal aastal kokku hoida miljoneid eurosid. Imitaatorsüsteemid varieeruvad lihtsatest kõrgtehnoloogilisteni ja nende hulka kuuluvad nii õppegranaadid ja -miinid, automaatsed märklauasüsteemid kui ka tankitõrje- ja õhutõrjesüsteemide imitaatorid jmt.

Kasutusel olevate imitaatorite arv