Eesti on aastaid kuulunud nende NATO riikide hulka, kelle kaitsekulu püsib 2%-l. Tänaseks kuulub sellesse ringi juba oluliselt rohkem riike ja lähiaastatel laieneb see ring veelgi. Ometi on kõikide 2% riikide võimalused erinevad, sest varustust hangime, taristut rajame ja inimesi palkame sinna protsendi sisse mahtuvate eurodega.
Eesti kaitsekulude tegeliku globaalse ostujõu võrdlus moodsate relvasüsteemide indikatiivse soetusmaksumuse näitel. Algandmete saadavusest lähtuvalt on võrdluses näidatud kas sõjalise üksuse tarbeks ettenähtud relvasüsteemide (nt tankide kogus) või 1 relvasüsteemi (nt mitmeotstarbeline lahinglennuk) soetusmaksumus. Ühe UK moodsa lennukikandja soetamiseks kulub näiteks 14 aasta Eesti kaitse-eelarve (2019. aasta hindades).
Siin on välja toodud indikatiivsed ostuhinnad, kuid oluline on mõista, et iga relvasüsteemi või varustuselemendiga kaasneb ka elutsükli ülalpidamise kulud. Soetushind on vaid 1/3 kogu eluea jooksul süsteemile tehtavatest kuludest.