Eesti sõjaline riigikaitse on iseseisvuse taastamisest teinud läbi märkimisväärse arengu, mille ulatust ja mõju saab iseloomustada ka erinevate objektiivsete mõõdikutega.
Kõige laiemalt tuntud mõõdik on tänaseks vähemalt 5% – riigikaitsekulutuste suhe sisemajanduse koguproduktiga. Kuid rahalised kulutused pole riigikaitse tegevuste ainus mõõdupuu.
Viimaste aastate arenguid ja riigikaitselist mõtlemist on tugevalt mõjutanud Venemaa agressioon Ukrainas, mille mõju piirkonna julgeolekule on raske alahinnata.
Kaitsevõime arengut kirjeldavad mõõdikud näitavad nii üldist arengut kui ka kitsamate valdkondade evolutsiooni, piltlikustamaks sõjalise riigikaitse ajalugu ja tänast olukorda. Riigikaitsearengu erinevad mõõdikud näitavad, kuidas edeneb tegevväelaste ja reservväelaste väljaõpe, millise relvastuse hankimisse või taristu loomisesse panustatakse, kui suur on Eesti kaitseväe panus rahvusvahelistes operatsioonides ning milline on ühiskonna kaitsetahe tervikuna.
Käesoleval veebilehel on erinevatel skaaladel peamiselt kaks võimalikku alguspunkti: kas 1998. aasta ehk seis 20+ aastat tagasi või NATO-ga liitumine 2004. aastal. Tühjad andmeväljad tähendavad, et vastava aasta osas ei kogutud veel andmeid, toonane mõõdik pole üksüheselt võrdlusesse ülekantav või esineb muu piirav asjaolu, mille tõttu ei saa selle aasta osas konkreetset näitajat kuvada.