Riigikaitsjad

Sõjalise riigikaitse loomiseks, hoidmiseks ja arendamiseks on vaja tegevväelasi, kes peavad keskenduma sõjaaja ülesannete ettevalmistamisele, õpetama välja ajateenijaid ja kaitseliitlasi, juhtima riigikaitset erinevates staapides, osalema sõjalistel välisoperatsioonidel ning hoidma käigus kaitseväe taristut.

Tegevväelaste roll on oma igapäevase teenistusega tagada kaitseväe (koos reservväega) ja Kaitseliidu üksuste ettevalmistamine, ülalhoidmine ning valmisolek.

Eestil on reservarmeel põhinev iseseisev kaitsevõime, mille aluseks on ajateenistuses saadav väljaõpe. Arvestades Eesti julgeolekuolukorda, riigi ja rahvastiku suurust, pole ajateenistusele tõsiseltvõetavaid alternatiive.

Alates 2013. aastast sai vabatahtlik ajateenistus võimalikuks ka naistele ning 2018. aastast on omal soovil ajateenistusse astuvatel naistel võimalik aega teenida kõigis kaitseväe väeosades.

Eesti elanikkonna valmisolek vastavalt oma võimetele ja oskustele osaleda isiklikult kaitsetegevuses on kõrge. Rahva tugev kaitsetahe on ka alus esmase iseseisva kaitsevõime loomiseks.

Kuna meie kaitsevägi põhineb reservväel, siis on eriti oluline, et Eesti elanikud oleksid isiklikult valmis osalema kaitsetegevuses või toetama sõjalist riigikaitset vastavalt oma võimetele ja oskustele.

Vabatahtlikult saab Eesti riigikaitsesse panustada Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide kaudu, riigikaitseõpetuse õpetamisega ning vabatahtlikult õppekogunemistel osalemisega.

Riigikaitseõpetus on gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes valikaine, mille eesmärk on kujundada noortes kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsta ning anda teadmised meie riigikaitse põhimõtetest.

Mõõdik näitab riigikaitseõpetust õppeainena võimaldavate haridusasutuste osakaalu, arvesse võttes asjaolu, et keskharidust pakkuvate koolide arv on pidevalt vähenenud.

Riigikaitseõpetuse läbinu oskab leida riigikaitsesse puutuvat infot, käituda kriisiolukordades ja anda esmaabi, orienteeruda maastikul ning käsitseda ohutult relva.

Eesti sõjaline riigikaitse põhineb reservarmeel. Kaitseväe sõjaaja struktuuri üksustele on korrapäraselt vaja korraldada õppekogunemisi, et nad oleksid valmis täitma neile püstitatud ülesandeid.

Eesti on ainus NATO liikmesriik, mis alates 2016. aastast korraldab oma reservüksustele lisaõppekogunemisi ehk lühikese etteteatamisega välkõppusi „Okas“.

Lisaks toimuvad õppekogunemiste raames õppused „Kevadtorm“ ja „Siil“ ning väiksemad üksustepõhised õppused.

Esmase iseseisva kaitsevõime aluseks on rahva tugev kaitsetahe. Kuna meie kaitsevägi põhineb reservväel, siis on eriti oluline, et meie elanikud oleksid isiklikult valmis osalema kaitsetegevuses või toetama sõjalist riigikaitset vastavalt oma võimetele ja oskustele.

„Kui tead, kes seisab Sinu kõrval, pole oluline, kes on Sinu vastas.”

Ajateenistuse vabatahtlikku läbimist mõjutavad laiemalt kaitseväe ja ajateenistuse maine ühiskonnas ning kaitseväe kui võimaliku tööandja kuvand. Olulisel kohal on ka selgitustöö ja ühiskondlik arusaam Eesti sõjalise riigikaitse ülesehitusest. Viimastel aastatel on üha enam noori tulnud aega teenima pea terve klassiga koos läbi „Klassiga ajateenistusse“ programmi.

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on kõik Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest. Seda saame teha nii, kui seisame kogu ühiskonnaga oma reservväelaste kõrval ja väärtustame nende teenistust ning panust.

2020. aasta suvel asus omal vabal tahtel aega teenima juba 57% kutsealustest.