Liitlaste panus

Liitlaste panus

Liitlaste panus Eesti kaitsesse kui välisinvesteering

Eesti riigikaitse ja heidutushoiak põhineb kahel sambal: iseseisev kaitsevõime ehk meie enda  väljaarendatavad võimed ning NATO kollektiivkaitse ehk teadmine, et riiki kaitstes pole me üksi.

Kollektiivkaitseleping on ühisesse väärtusruumi kuulumise kinnituse kõrval muuhulgas viis tagada Eestile juurdepääs sõjalistele võimetele, mida me iseseisvalt soetada ei suudaks. Eesti on teinud järjepidevalt tööd, et tagada liitlaste võimalikult suur tugi meie riigikaitsele, mille kinnituseks on liitlaste pataljon Tapal, Eesti õhuruumi valvavad liitlaste lennukid ning mitmed muud koostöövormid.

Eestis püsivalt roteeruv liitlaste arv

NATO sõjaline kohalolek Eestis on tänaseks päevaks uus normaalsus, mis kannab ühelt poolt tugevat poliitilist signaali, kuid on ka reaalseks heidutuseks ükskõik millisele võimalikule agressorile.

Eestis püsivalt roteeruv liitlaste arv

Eesti õhuruumi puutumatust kaitsvate hävitajate arv

NATO kollektiivkaitsepõhimõtte üheks osaks on arusaam liikmesriikide ühisest õhuruumist ning vajadusel selle kaitsmisest.

Alates 2004. aastast turvab Balti riikide õhuruumi Leedus Šiauliais baseeruv NATO õhuturbeüksus ning alates 2014. aasta 1. maist baseerub lisaks õhuturbeüksus Eestis, Ämari lennubaasis.

  • 2004 (Šiauliai)

  • 2005–2014 (Šiauliai)

  • Alates 2014 (Šiauliai ja Ämari)

NATO NSIP projektide rahastuse areng Eestis

NATO julgeolekuinvesteeringute programm (NSIP) on üks kolmest liitlaste poolt ühiselt rahastatavast eelarvest sõjalise ja tsiviileelarve kõrval. NATO julgeolekuinvesteeringute programm (NSIP) on mõeldud taristuinvesteeringuteks ning sellest on mh varasemalt rahastatud ka erinevaid Eestis asuvaid taristuobjekte, nt Ämari lennubaasi, Tallinnas asuva NATO staabielemendi, NATO küberharjutusvälja, Tapa linnaku ja kaitseväe keskpolügooniga seotud projekte. Selle programmi raames Eesti poolt taristuinvesteeringuteks saadud vahendid ületavad kordades Eesti sissemakseid NATO ühiselt rahastatud eelarvetesse.

Eestile laekus riigikaitse arendamiseks 2019. aastal täiendavad vahendid NATO julgeolekuinvesteeringute programmist (NATO Security Investment Programme ehk NSIP) natuke üle 19 mln euro. Suuremad investeeringud on seotud formeerimisvõimaluste parandamisega Tapal ja väljaõppevõimaluste suurendamisega keskpolügoonil. Kokku oli Kaitseministeeriumi valitsemisala kasutada (koos välistoetustega) 2019. aastal 606 miljonit eurot.

NATO NSIP projektide rahastuse areng Eestis | mln eurot aastas

USA sõjaline abi Eestile

USA on toetanud erinevaid kaitsealaseid arenguid Eestis, viimase nelja aasta jooksul on finantstoetus erinevate hangete ja taristu projektideks olnud 228 miljonit USD-d. Eesti eesmärk on kasutada USA abirahasid oma pikaajalistes arengukavades lahendamist vajavate kriitiliste võimepuudujääkide kõrvaldamiseks. Peamiselt on raha kasutatud suurekaliibrilise laskemoona varude täiendamiseks.

USA sõjaline abi Eestile | mln dollarit aastas

Rahvusvahelistel operatsioonidel osalevate tegevväelaste arv

Kollektiivkaitse on Eesti julgeolekule kriitilise tähtsusega ning selle toimimiseks peame ka ise oma panuse andma. Kollektiivkaitse ei tähenda Eesti jaoks ainult julgeolekualase abi saamist, vaid ka panustamist julgeoleku loojana. Eesti kaitseväelased osalevad välisoperatsioonidel juba 1995. aastast, kui osaleti ÜRO rahuvalvemissioonil Horvaatias. Esimese lahingukogemuse said kaitseväelased 2003. aastal Iraagist.

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel on olulise tähtsusega ka kaitseväe arengut silmas pidades. Operatsioonidel osalemine võimaldab panna tegelikes oludes proovile ja seeläbi arendada süsteemselt koostegutsemisvõimet (sealhulgas liitlastega rahvusvahelises keskkonnas), oskusteavet ja erinevate võimete ühilduvust.

Arvuliselt suurim kaitseväe osalus on olnud Afganistanis, NATO operatsioonil ISAF Lõuna-Afganistanis kuni 2014. aastani. 2018. ja 2019. aastal olid kaitseväe suurima tegevväelaste osalusega rahvusvahelised operatsioonid ÜRO rahuvalvemissioon UNIFIL Liibanonis, NATO väljaõppe- ja nõustamismissioon Resolute Support Afganistanis ja Prantsusmaa juhitud mässutõrjeoperatsioon Barkhane Malis.

Rahvusvahelistel operatsioonidel osalevate tegevväelaste arv

* Keskmine tegevväelaste arv rahvusvahelistel operatsioonidel aastas. 2019. aastal rahvusvahelistel operatsioonidel osalevate tegevväelaste arvu hüppeline tõus on tingitud mitmete välisoperatsioonide rotatsiooni pikkuse muutmisest 6-kuulisest 4-kuuliseks.

Eesti Kaitseväe osalemine rahvusvahelistel õppustel

NATO alliansi liikmena osalevad meie kaitseväelased rahvusvahelistel sõjalistel õppustel nii Eestis kui väljaspool. Rahvusvaheliste õppuste ja koostöö raames väärib eraldi esiletõstmist Eesti Mereväe juhtroll meie liitlaste miinitõrjekompetentsi tõstmisel.

Osalemine rahvusvahelistel õppustel | õppuste arv aastas